Kaire Viil

 

Kui tahtmist sel suvel muude asjade kõrval ka üht-teist õppida, siis saad sellest postitusest minu äraproovitud soovitusi. Nii õpid ennast paremini tundma, su elu on põnevam, sa oled avatum ja tuled muutustega paremini toime.

1. Esmalt on ehk hea meelde tuletada, et viska peast kõik ettekäänded, miks sa ei saa iseseivat õppimist alustada. Tee lihtsalt algust. Tulemusi märkad juba kuu aja pärast: sul on rohkem enesekindlust ja kindlasti paraneb ka mälu. Sea sisse õpipäevik, kuhu kirjutad üles olulisemad mõtted ja info.
2. Digiõpe on järjest loomulikum aja sisustamise viis ning kevadine eriolukord soosis kvaliteetsete õppematerjalide loomist ning kättesaadavaks tegemist. Rikkalik valik kursuseid ning lühemaid ampse on Udemys, Courseras, EDXiss, Eesti ülikoolide ja kutsekoolide digihoidlates ja näiteks võõrkeelt on tore õppida Duolingos. Loe enne hoolikalt kursuse sisu läbi ja kui vaja, küsi infot juurde.
3. Omal käel õppimine või uue oskuse omandamine ei sõltu ajast ega kohast. Kanna mõningaid õppematerjale alati kaasas. Siis on ka ootepausidel uus tähendus ning järjekorras seismine võib hoopis muutuda kvaliteetajaks. Vali õppematerjalid oma õpistiili järgi: visuaalsed, audiofailid, tekst vms.
4. Kui hakkad õppima midagi täiesti uut, siis võib terminoloogia sind alguses ära ehmatada. Aga ära jäta asja kergekäeliselt pooleli. Loe vastava valdkonna ajakirju ja blogisid – seal on veidi lihtsam keelekasutus. Ei tasu alahinnata ka erialafoorumeid, sest neis on üldiselt sisukas arutelu. Liitu näiteks sotsiaalmeedias valdkonnagrupiga – asjalikke lihtsaid mõttevahetusi on tore lugeda. Lisaks teadmistele leiad nii ka mõttekaaslasi ja mentoreid.
5. Algata julgelt vestlusi ekspertidega. Nii saad väärtuslikke kontakte ning arendad oma suhtlemisoskust. Küsi julgesti tagasisidet, sest aus konstruktiivne kriitika arendab. Kui oled harjunud pigem ise andma tagasisidet ning juhendama kolleege, siis häälesta end nii, et igasugune tagasiside on justkui väärtuslik kingitus.
6. Kindlasti oled kursis, kuidas rööprähklemine mõjub tulemuslikkusele. See vähendab nimelt produktiivsust kuni 50%. Kui me pole täielikult ühele asjale keskendunud, on keeruline tegevust päriselt nautida.
7. Kui sul on esialgu raske õppimisdistsipliini hoida, siis õpi samas kohas ja kindlal kellaajal. Sea sisse kindel rütm. Kui tekib juba kahepäevane paus, siis võib su õhin raugeda. Sa õpid selle pärast, et tahad, mitte et pead. Omal käel õppides saad teadmisi-oskusi omandada enda jaoks sobivas tempos ning õppevideoid, taskuhäälinguid saab aeglustada või kuulata kasvõi mitu korda järjest.
8. Eks me kõik oleme kogenud millegi uue õppimisel ning selle ellu rakendamisel õnnetunnet, mis põhineb hakkamasaamisel ja eduelamusel. Seda ei anna võrreldagi asjatu surfamise ning küberlogelemisega.
9. Kui valid iseseisvaks õppeks mõne digikursuse, siis ära võistle kaaslastega, kuna see võib pärssida su sisemist motivatsiooni ja vähendada naudingut. Sea endale ise verstapostid ning premeeri ennast nendeni jõudmisel. Kui oled kiirem ja edukam, sea endale julgesti uued eesmärgid, sest õpitahe on kõrgem siis, kui materjal on mõõdukalt keeruline.
10. Juht saab olla elukestvas õppes eeskujuks ning olla oma töötajatele mentoriks. Kui tunned kolleegide õppimise vastu siirast huvi, siis pälvid nende suurema lugupidamise ja usalduse, kuna mentorkohtumistel räägitud lood jäävad nende seinte vahele. Lase õppimisteemalisel mentorkohtumisel rääkida ennekõike kolleegil. Keskendu tema kuulamisele ning peegelda tagasi mõjusaid mõtteid, tee vahekokkuvõtteid ning tunnusta teda.
11. Mentorlus on üks töötajate otsese arendamise viise. Koolituste, töötubade, loengute korraldamisel on fookus suuresti organisatsiooni arendamisel. Kui kolleeg ütleb mentorkohtumisel, et sooviks ennast arendada sellises valdkonnas, mis pole otseselt seotud tööülesannete või ettevõtte visiooni ja arengukavaga, siis tunnusta teda ka selle valiku eest. Mõelge koos läbi ka tööalased arenguvõimalused ja -plaanid või valdkonna süvaõppe võimalused.

Eestis valitakse iga sügis täiskasvanud õppija nädalal õppijasõbralik tööandja. Eelmisel aastal sai selle tiitli Circle K ning eripreemia omistati Ericsson Eesti AS-le.

 

Artikkel ilmus 2020. a juulikuu Directoris.

 

Fotod: Unsplash

Koolitaja annab  auditooriumis või veebis päeva jooksul õppijatele palju oma energiast. Ka pauside ajal tulevad õppijad meiega koolitusteemadel kõnelema, kogemusi jagama või isiklikumat laadi küsimust esitama. Et olla kogu päeva jooksul ärgas, peab ajule iga 45 minuti tagant puhkust andma. Kas see tuleb koolitajal alati välja? Üks võimalus on teha koolituspäeval ärksameelsuse ehk mindfulnessi harjutusi. Neid tasub pidevalt treenida, siis suudad varsti igal hetkel keskenduda, olla ärgas, optimistlik ja hinnanguvaba.

Ärksameelsust saab harjutada, kui keskendud alati ainult ühele tegevusele. James Clear kirjutab raamatus “Aatomharjumused” sellest, et multitasking ehk rööprähklemine vähendab produktiivsust kuni 50%. Näiteks plaanitud ühe tunni asemel suudad  mitut asja korraga tehes produktiivne olla vaid 30 minutit. Kui me pole täielikult keskendunud, on keeruline tegevust päriselt nautida. Edukaid süvatöötajaid iseloomustab see, et nad suudavad keskenduda ega kuluta aega väheväärtuslikele tegevustele.

Ärksameelsust ja teadvelolekut saab treenida ka nii, et võtad aega enda ümber ja sinu kehas toimuva märkamiseks. Seda saab teha ka koolituse ajal. Jälgi oma õppijaid, enda emotsioone ning kuidas su füüsiline keha kõigele sellele reageerib. Millise kehaosaga sa hetkeemotsiooni kõige selgemalt tunned? Tunneta oma asukohta ning atmosfääri kõikide meeltega – kuula helisid, tunne lõhnu, jälgi ümbritsevat detailselt. Vahel aitab helide, lõhnade ja tekstuuride tajumisel kaasa, kui sulged mõneks minutiks silmad. Soovitan sellist meditatiivset harjutust teha hommikul enne koolipäevale häälestumst. Küsi ka õppijatelt vahel, kuidas nad ennast tunnevad ning lase neil emotsiooni pikemalt selgitada. Ole kannatlik vastuste ootamisel – paariminutiline paus näib ainult sulle liiga pikk. Vaata parem õppijaid ja tunneta nende mõttetöö energiat. Anna õppijatele kauem aega refleksiooniks ja tähelepanekute peegeldamiseks. Küsi julgesti õppijatega mõttearenduse jätkamiseks “Kas soovid veel midagi lisada?”

 

 

Leia iga päev aega mediteerimiseks. Leia rahulik koht, mugav asend ning naudi rahulikult käesolevat hetke ning puhka aju. Ole nii, nagu sulle päriselt meeldib, alati pole tarvis teha meditatsioonivideote järgi. Amy Brann kirjurab raamatus “Neuroscience for coaches”, et viis aastat järjepidevalt mediteerinud inimeste aju on teistmoodi. Igal juhul on su elus teadveloleku hetki kogedes vähem stressi, inimsuhted on täisväärtuslikumad ning oled tervem.

Ärksameelsust saad harjutada ka energiapauside ajal. Tunneta enne söömist või joomist toitu või kohvi kõikide meeltega. Silmitse seda tavalisest kauem, katsu tekstuuri, nuusuta, kujuta esialgu maitset ette ning söö või joo aeglaselt, justkui see oleks maailma parim toit või väga eriline tassitäis kohvi. Tee proovi juba täna järgmise puhkepausi ajal näiteks kodukohvikus.

Tööpäeva lõppfaas on samuti ideaalne aeg ärksameelsust harjutada. Pea näiteks tänulikkuse päevikut – kirjuta üles 3-5 asja, mille eest sa sellele koolipäevale tänulik oled. Too koolitusel võimalusel ainult positiivseid näiteid. Optimistlik mõttelaad tagab hea tervise ning oled endaga füüsilise kehaga ka rohkem rahul. Ole ka töölt koju mines täielikult ärksameelne ehk mindfulness. Peata aeg ja  auto ning jälgi koduteel kümmekond minutit pigem elusloodust – taimi, loomade või väikeste laste toimetamisi; ole kohal ning kulge siin ja praegu-hetkes. Uue harjumuse omandamine võtab aega umbes kolm nädalat. Kui teed ärksameelsuse harjutamisega proovi juba täna, siis oled sügisest töö- ja igapäevaelus keskndunum, rõõmsameelsem, tervem, hinnanguvabam. Milline oleks Sinu lemmikviis teadveloleku treenimiseks?

Foto: Unsplash

Selle aasta suvi tuleb teistsugune – käime vähem üritustel ning veedame rohkem aega kodus. Noorematele inimestele on veebielu sama oluline kui päriselu. Kasutage internetti ja nutiseadet läbimõeldult ning õppige selle toel iseseisvalt selgeks mõni uus haruldane oskus.

Täiskasvanud on saanud erinevaid iseseisva õppimise kogemusi, kuid ärge kiigake tahavaatepeeglisse. Jäägu kooliaja iseseisva õppimise mälestused sinnapaika. Keskenduge siin ja praegu õppimisele. Saame ju muudatusi teha praegu, mitte mõeldes mineviku õpingutele või unistades tulevikust. Uurige ka kohalike õppeasutuste põnevaid erialasid. Õppeasutused ootavad  õppima nii koolilõpetajaid kui teist või kolmandat eriala omandada soovivaid täiskasvanuid.

Õppematerjali tasub hoolikalt valida

Kevadine eriolukord soosis kvaliteetsete õppematerjalide loomist ning kättesaadavaks tegemist. Rikkalik valik erinevaid kursuseid ning lühemaid õpiobjekte on Eesti ülikoolide ja kutsekoolide digihoidlates; Udemys, Courseras, EDX-s, võõrkeelt on tore õppida Duolingos. Enne alustamist tasub hoolikalt lugeda digiõppe keskkonna tutvustust ja eesmärke. Valige õppematerjale hoolikalt ja kriitiliselt.

Omal käel uue oskuse omandamine ei sõltu ajast ega kohast. Kandke mõningaid õppematerjale alati kaasas. Siis on ka ootepausidel uus tähendus ning järjekorras seismine on nüüd kvaliteetaeg. Kui loete läbi ühe raamatu, teate autori arvamust; loete läbi kümme head allikat – hakkab tekkima õpitava valdkonna kohta oma arvamus.

 

Leidke mõttekaaslasi ja küsige tagasisidet

Hakake  samaaegselt lugema valitud valdkonna ajakirju, blogisid ja eialafoorumeid, kuna seal on veidi lihtsam keelekasutus. Otsige võimalusi, kuidas uusi oskusi või teadmisi päriselus katsetada ning uurige, kus selle valdkonna huvilised peale veebi veel kohtumas käivad. Algatage julgelt vestlusi ekspertidega. Nii saate väärtuslikke kontakte, arendate suhtlemisoskust ning saate kindlust sügisel pikematel erialaõpingutel algust teha.

Looge endale iseseisvaks õppeks inspireeriv keskkond, kus on nägemisulatuses ainult vajalikud vahendid. James Clear kirjutab raamatus “Aatomharjumused” sellest, et hoidke õnnetunnet toovad ning elukvaliteeti parandavad esemed nähtaval. Siis pole põhjust tegevuse vahelejätmiseks või edasilükkamiseks. Halbu harjumusi esilekutsuvad ning keskendumist segavad esemed tuleks käeulatusest peita või sootuks eemaldada. Kõik on teadlikud rööprähklemise mõjust tulemuslikkusele. See vähendab produktiivsust kuni 50%. Näiteks plaanitud ühe tunni asemel õpid mitut asja korraga tehes vaid 30 minutit. Kui me täielikult pole keskendunud, on keeruline tegevust päriselt nautida. Edukaid süvatöötajaid iseloomustab see, et nad suudavad keskenduda ega kuluta aega väheväärtuslikele tegevustele.

Õppige iga päev, kasvõi natuke

Clear kirjutab, et kui jätate harjutamise ühe korra vahele, siis on see väike äpardus. Kaks päeva järjest ei tohiks harjutamist vahele jätta, kuna siis võib õpiõhin raugeda ning sa ei saa enam endale kinnitada, et olen innukas iseseisev õppija. Mitteformaalsel õppimisel pole tähtaegu, see vähendab pinget ning teid ei tule  häirima väline motivatsioon ehk mõtteviis “ma pean”. Rahulikult omas tempos õppides keskendute paremini kui grupikoolitustel. Anders Ericssoni raamatus “Tipp. Meistriks saamise saladused” kirjutatud 10 000 tunni reegli näide sobib ka iseõppijaile. 10 000 tundi harjutamist tähendab näiteks seda, et tegelete valdkonnaga kaheksa tundi päevas viis aastat järjest. Lisaks vilumuste saamisele tegelete iga päev teadlikult tahtejõu, enesekindluse ning mälu treenimisega.

Kuidas tuua igasse päeva õnnehetki?

Igaüks on kogenud millegi uue õppimisel ning selle iseseisval katsetamisel õnnetunnet, mis põhineb hakkamasaamisel ja eduelamusel. Head emotsioonid toodavad ajju dopamiini. Selle tase tõuseb näiteks midagi kaunist vaadates, ootamatut preemiat saades; ka sotsiaalmeedia like toodab hetkeks dopamiini. Paraku on asjatult surfamisel ning küberlogelemisel  negatiivseid külgi rohkem.

Teadlikul õppimisel ja uute oskuste katsetamisel kogete eduelamust ning Mihály Csíkszentmihályi kirjeldatud kulgemise tunnet – seisund, kus oled tegevusest nii haaratud, et kõik muu ununeb. Iseseisev õppimine on suurepärane viis olla iga päev õnnelik.

Kui valite iseseisvaks õppeks digikursuse või  uue eriala, siis ärge võistelge kaaslastega, kuna see võib pärssida sisemist motivatsiooni ja vähendab naudingut. Seadke endale ise verstapostid ning premeerige end nendeni jõudmisel.

Asendage sellest suvest väheproduktiivsed tegevused iseseisva õppimisega. Uute teadmise avastamisel õpite ennast paremini tundma, elu on põnevam, olete avatum ja hinnanguvabam, tulete paremini toime muutustega. Meil pole elukestva õppija elustiili suhtes taganemisteed – head õpikeskkonnad, raamatud ning mõttekaaslased on käeulatuses ja alati kaasas. Eesti vanasõna ütleb, et kui tahad latva ronida, hakka juba täna tüvest peale.

 

Iga uus asi ning muudatus võtab veidi aega.  Veel kuu aega tagasi oli mul väga vähe veebinõustamise ja videotundide kogemusi. Oleme oma õppijatega teinud järelduse, et virtuaalses keeleklassis saab arendada peaaegu kõiki oskusi ning toetada enamikku Gardneri multiintelligentsuse teooria võimeid. Selle teooria järgi on kaheksa kriteeriumi, mille järgi tõendada intelligentsitüüpe. Varem peeti kõige tähtsamaks matemaatilis-loogilist ning ruumilise mõtlemise intelligentsust ning IQ-testides oli nende valdkondade ülesandeid rohkem.

 

Minu täiskasvanud õppijad ja üliõpilased nendivad, et digiõppes on mitmeid eeliseid – pole transpordikulu,  veebitunni saab kohandada vastavalt oma tempole, õpetaja aeglasem tempo, jututoa võimalus ning lihtsad juhendid toetavad õppimist. Lisaväärtuseks on motivatsioon arendada digioskusi ning hasart katsetada keskkondade eri funktsioone.  Mis sest, et tunni alguseks ei leiagi kohe, kuidas kogemata valitud jänesekõrvu eemaldada:) Ka kodune kohvipaus pakub mõnusa elamuse:)

Veebi keeleõppes tasub kasutada autentset mõõdukalt keerulist õppematerjali. See tekitab huvi ning näitab, kuidas täna õpitut saab päriselus kasutada. Õpimotivatsioon on kõrge siis, kui inimene peab veidi pingutama. Liiga lihtsa materjali puhul kaob tegutsemishuvi kiiresti. Õppematerjali valikul tuleb veebiõppes arvestada õppijate eelteadmiste ning digikirjaoskusega. Õnneks on pered kodus ning noored aitavad vanemaid tehnoloogiaküsimustes. Veebikursuse õppuril peab olema hea tehnika ning seetõttu olgu nii temal kui õpetajal alati olema varuks plaab “B”. Koolitajal peab muidugi varuplaan olema ka tavaõppes. Ka siis võib tehnika alt vedada.

 

 

Soovitan panna kõik vajalikud töövahendid enne koolitust lauale valmis ning peida ära kõik segajad. Õppija suudab ühele tegevusele keskenduda umbes veerand tundi. Veebikursusel võiks ülesandeid vahetada iga kümne minuti tagant. Mul on veebiõppeks 10+10+10 valem. Peale õppijate tervitamist tutvustan kohtumise kava, eesmärke ning vastan nende küsimustele. Seejärel jagame kodutöö kogemusi, arutame tekkinud küsimusi ning siis hakkame vaatama 3-4 minuti pikkust klippi või midagi lugema. Peale seda arutletakse õpitut väikestes gruppides, misjärel teeme kokkuvõtted ning suundume järgmiste ülesannete juurde. Kõikide tegevuste jaoks plaanin umbes kümme minutit. Veebikursusel arendame alati ka virtuaalset koostööoskust.

Võtan arvesse, et veebiõppes kulub igale tegevusele rohkem aega, kuna õppijatel on väga erinevad tehnilised võimalused. Veebi keeletunnis tuleb hääldada väga korrektselt ning kõnelda aeglasema tempoga. Tunni lõpus tasub rohkem aega võtta refleksioonile, eneseanalüüsile ning koos õppijatega tuletada meelde, mida täna õppisime. Õppijatelt tasub tagasisidet tihemini küsida. Tagasiside on ju meile nagu kingitus ning aitab veebikohtumisi põnevamaks teha.

Usun, et enamik veebiõppe- ja õpetamisega algust teinud inimesi kogeb, kuidas ta areneb mõne nädalaga ennastjuhtivaks õppijaks. Alguses on võib-olla aukartus, virtuaalses klassiruumis on nuppude vahel raske orienteeruda. Peale esimest tundi katsetame juba julgemalt, hakkame Zoomi ja teiste keskkondade lisafunktsioonidest aru saama ning kummutame kõik eelarvamused ning kivinenud hoiakud veebiõppe suhtes. Mina olen enda jaoks lükanud ümber arusaama, et kõike ei saa veebis õppida. Tuleme veebikursusele ju  samasuguste ootustega ja õhinaga nagu tavakoolitusele. Lektoril on hea tunne, kui saab teadmisi jagada, õppijatega kogemusi vahetada, luua toreda õpikogukonna ning täiendada kohtumiste järel oma materjale. Virtuaalne klassiruum ning raamatukogu vajab veidi harjumist, kohanemist, kuid enesekindluse saamisel ootame põnevusega järgmist kohtumist.

Cal Newporti raamat So Good They Can’t Ignore You: Why Skills Trump Passion in the Quest for Work You Love räägib, milliste kriteeriumite järgi valida eriala, töökohta või uut elukutset. Miks aastakümneid mantrana korratud soovitus “Vali selline töö või eriala, mis sulle meeldib” ei ole hea mõte. Soovitan Cal Newporti kirjutatud tööelu, enesearengu ja motivatsiooni tõstmise raamatut lugeda igaühel, kellele läheb tööõnn korda ning peavad inimesi karjäärivalikul juhendama.

 

Pildi allikas: amazon.com

Karjäärinõustajad, enese- ja teisteabi raamatud ning -artklid on aastakümnete jooksul soovitanud järgida oma kirge ning valida eriala või töökoht selle järgi. Niisuguse mõtteviisiga on tööturule tulnud mitu põlvkonda, kuid tööjõuuuringute järgi pole rohkem kui 60% inimestest pühendunud ega rahul. Digiajastul on kutsumuse järgimise hoiak veidi muutunud, kuna enamik ei tea, mis on tema põhitegevus kümmekonna aasta pärast.

Cal Newport kirjutab oma raamatus, miks hobi ja kirg ei peaks elukutse ja töökoha valikul olema prioriteet. Ta ütleb, et inimene on õnnelikum siis, kui hobi jääb toredaks vaba aja tegevuseks, kuna inimene vajab vaheldust ning tööväline aeg võiks olla teistlaadsetele harrastustele. Kui inimene on suurema osa päevast hõivatud ühtemoodi tegevusega, võib peagi tekkida tüdimus ning rutiin. Valides ameti hobi järgi, võib kiiresti pettuda, kuna päris tööpäevad ei pruugi olla sellised, et tegeledki oma harrastusega. Ka hobi ei pruugi siis olla enam lemmikajaviide. Kui paljud saaksid olla elukutselised tantsijad, lugejad, sportlased, melomaanid? Lugeja võiks mõelda sellele, mida talle meeldib teha, ja valida erialaks või töökohaks hoopis midagi muud.

Kuidas siis leida tööelus kirge, kui eriala või amet pole esialgu võibolla nii põnev kui vabaaja tegevus? Cal Newport soovitab raamatu pealkirjas, et saa oma valdkonnas selliseks  tipptegijaks, et sind ei saa eirata. Autor kirjutab raamatus uurimusest, kus näiliselt kuivade ja rutiinsete ametite pidajad hakkasid pingutama ning püüdsid iga päev ülesandeid teha kasvõi ühe protsendi võrra paremini. Nii on võimalik väljuda mugavustsoonist ning end iga päeva lõpus tunnustada.

 

Seda võtet saab igaüks kasutada – teen täna veidi paremini kui eile ning igapäevane eduelamus tekitabki töövaldkonna suhtes kirge. Kompetentsus, õigesti ja hästi töötamine tõstab motivatsiooni ning enesekindlust. Iga inimene tahab olla professionaalne.  Sellise hoiakuga töötaja on harjunud iga päev leidma aega ning tahet millegi uue omandamiseks.

Autor soovitab tööotsijal, õppuril, spetsialistil oma mõttemustreid muuta. Selle asemel, et küsida “Mida see töökoht mulle pakub?” võiks juurelda “Mida mina saan organisatsioonile pakkuda?” Võta selleks mõtteharjutuseks aega ning pane kirja 15 mõtet, kuidas sina saad töökohale kasulik olla. Selline mõtteviis innustab pingutama ning eduelamusi saama. Tööõnn peitub paljuski väga headel oskustel. Valdkonna asjatundja on lugupeetud ning saab ise oma tegemisi kontrollida.

Autor soovitab enne kannapöörde tegemist, uue eriala valimist, lisatöö leidmist vajalikud oskused töö kõrvalt enne selgeks õppida ning end pidevalt täiendada. Soovitatakse õppida haruldasi oskusi, võtta ette järjest keerulisemaid ülesandeid. Vilumused tulevad harjutades, tagasisidet saades ning enda tegevust  analüüsides. Enesearengule on kasulik, kui töötad väga tugevas meeskonas ning võimekad inimesed innustavad pingutama ja sama tubli olema. Tippspetsialistidelt saad ka väärtuslikku tagasisidet. Paraku on paljud inimesed mugavustsoonis, väldivad proovikivisid ega koge seetõttu tööõnne ega eduelamusi. Kui tunned, et ülesanded on veidi keerulised, ebamugavad, siis need ongi parasjagu motiveerivad. Autor toob näite, et sportlastel ja muusikutel on teadmustöötajatest veidi lihtsam töötulemusi näha. Neil on karjäärikapitali kogumine motiveerivam – töö ja pingutuse tulemused on nähtavamad ja lihtsamini mõõdetavad.

 

 

Autor soovitab spetsialistidel oma teadmisi ja oskusi jagada – blogida, artikleid kirjutada, õpitubasid juhendada. Ka need tegevused kasvatavad karjäärikapitali, mõjukust, eneseteadlikkust ning aitavad saada oma valdkonna arvamusliidriks. Cal Newport kutsub üles end ja oma aega väärtustama. Pane tööpäeva tegevused kirja, et mõte ei hajuks ning vähemtähtsad mugavustsoonis olemise tegevused ei ahvatleks. Soeta endale kvaliteetsed töövahendid, kuna needki innustavad endast parimat andma.

Iga päev professionaalsemaks saamine, oluliste asjadega tegelemine, õhinapõhine eneseareng teevad inimese spetsialistiks, keda ei saa ignoreerida. Õigesti töötamine on olulisem kui südamelähedase töö leidmine. Töö ja hobi peaks autori arvates olema lahus. Inimene vajab vaheldust ning peale tähenduslikku tööpäeva on hea tegeleda harrastustega.

Jõudsin sel talvel paljude inimeste mõtte- ja kätumismustreid muutnud raamatuni “Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari”.  Iga lehekülg on väärtuslik ning kirjutasin raamatust välja palju minu koolitusteemade ja elufilosoofiaga haakuvaid mõtteid. Kas märkate äratundmisõõmu?

R. Sharma  uuem raamat “Kella viie klubi” on praegu tsitaatide ning väärt mõtete väljakirjutamise ootejärjekorras.

 

 

Surivoodil ei kahetse sa iial, et liiga vähe aega kontoris veetsid.

Tõeline heldus tuleviku vastu seisneb kõige andmises olevikule.

Ebaõnnestumine on vajalik isikliku kasvu jaoks.

Suurte unistajate unistused ei teostu kunagi, need asenduvad veelgi suuremate unistustega.

Kuidas saab oma kruusi midagi valada, kui seda vahepeal ei tühjendata? Kes ei hoolitse enda eest, ei saa ka teiste eest hoolt kanda. Kui inimene ei armasta iseennast, ei saa ta ka teisi armastada.

Enesesse investeering on parim investeering, mida üldse teha saab.

Kea vaatab väljapoole, see unistab. Kes vaatab enese sisse, see saab teadlikuks.

Kui kannad hoolt oma vaimu eest, siis nagu hooldad ja harid rikkalikku aeda. Siis kannab see rikkalikke õisi ja annab saaki.

 

 

Inimene laseb päevas peast läbi umbes 60 000 mõtet, neist 95% kattuvad eilse päeva mõtetega. Viis, kuidas sa mõtled, tuleneb harjumusest.

Kõik edusammud saavad alguse viiekilosest kamakast, mida oma kaela otsas kannad. Vali mõtteid hoolikalt.

Ka süngemal olukorral on helgem külg, kui oskad seda otsida.

Negatiivseid kogemusi ei ole olemas, on vaid kasvuvõimalused. Kui end nii häälestad, harjud nägema positiivset ja jõuduandvat ning peletad mured alatiseks kõrvale.

Loodusseadused tagavad, et kui sulgub üks uks, siis avaneb teine.

Näe valusas kogemuses võimaluse seemneid ja pane need idanema.

Ela kujutlusvõime, mitte mälestuste najal. Edukus algab mõttemustrite muutmisest.

Kui vaimule rakendust ei paku, muutub see nõrgaks.

Piirid elus on loonud su enese mina.

Kui soovid rahulikumat sisukamat elu, pead mõtlema rahulikke ja sisukaid mõtteid. Väärtuslikku vaimujõudu ei tohi raisata tühistele mõtetele.

Keskendumine on vaimse meisterlikkuse põhituum. Isegi kümme minutit keskendunud mõtiskelu päevas parandab elukvaliteeti. Proovi keskendumist roosi südame harjutusega: Vaatle lille hoolikalt. Esmalt tema okkaid – neid kohtad ka eluteel. Siis jõua aeglaselt lille südamesse. Pane tähele värvi, kuju, tekstuuri. Naudi lõhna ja jälgi oma mõtteid. Ära lase end roosi imetlemiselt kuhugi eksitada. Peagi muutub vaim tugevaks ega lase mõtteid katkestada. Esimestel päevadel on seda harjutust isegi viis minutit raske teha. Kui suudad varsti seda harjutust teha kümme minutit, oled astunud suure sammu edasi ega lase muremõtteid enam pähe. Need asenduvad positiivsetega. Katseta roosi südame harjutust iga päev samal ajal samas kohas. Siis muutub hea harjumus rutiiniks nagu hambapesu. Harjuta seda tehnikat ka kabinetis. Vaatle mõnda eset ning keskendu sellele ning positiivsetele mõtetele.

 

 

Nõrk vaim toob kaasa nõrgad teod.

Muremõte on nagu loode. See kasvab ja kasvab. Peatselt alustab see juba iseseisvat elu.

Kui kontrollid mõtteid, valitsed ka vaimu. Kui valitsed vaimu, kontrollid elu.

Vaimul on võime tõmmata ellu kõike, mida soovid. Kui elus on millestki puudus, siis järelikult on sellest puudus ka sinu mõtetes.

Iga sekund, mille kulutad kelelgi teise unistusele, tuleb sinu unistuse arvelt.

Kui suunad järjekindlalt elama oma vaimu olevikus, on sul alati piiritult energiat, näidaku kell, mida tehes.

Usalda ennast. Loo selline elu, mida on sul rõõm elada lõpuni.

Kes uurivad teisi, on targad. Kes uurivad iseennast, on valgustatud.

Vaim on nagu viljakas aed, mida peab kastma ja väetama, et see õisi kannaks.

Elu eesmärk on eesmärgistatud elu. Isiklik eesmärk võiks olla saavutada meelerahu, isiklik meisterlikkus ja valgustatus.

Kui tead, missusguseid sihte elus saavutada tahad, olgu need emotsionaalsed, materiaalsed, füüsilised või vaimsed, siis leiad lõpuks igavese rõõmu.

Tähtsaid asju ei tohi tuua ohvriks tähtsusetutele.

Sa ei taba sihtmärki, mida sa ei näe.

Siht, mis ei ole paberile pandud, ei ole mingi siht.

Kui ämblikuvõrgud ühendada, võib nendesse püüda lõvi.

Et uus käitumine kristalliseeruks harjumuseks, tuleb seda teha vähemalt 21 päeva järjest.

Ära kunagi tee midagi sellepärast, et seda peab tegema.

Kui soovid tõepoolest parandada maailma, pead pidevalt tegelema enesetäiustamisega. Küsimused on teadmiste esilekutsumise tõhusaim vahend.

Inimene ei ole vaba seni, kui ta ei ole iseenda peremees.

Julgus võimaldab sul käia iseenda valitud teed. Julgus võimaldab teha kõike, mida soovid, teades, et nii on õige. Julgus annab sulle enesekontrollis ka siis, kui tead, et teised on läbi kukkunud. Julguse tase määrab su rahulolu taseme.

Inimene areneb kõige rohkem siis, kui ta siseneb tundmatusse piirkonda.

Ainsad piirangud elus on need, mida sa oled iseendale seadnud. Tee asju, mida kardad teha. Kui alistad hirmu, vallutad kogu oma elu.

Inimesed, kes kogevad iga päev sügavat õnnetunnet, on pikaajalise rahulolu nimel valmis lühiajalised mõnud edasi lükkama.

Pühendudes 30 päeva järjest tund aega enese arendamisele või enese eest hoolitsemisele, on tulemused näha.

 

 

Kui võimalik, suhtle iga päev loodusega. See liidab sind vaikuselättega. Loodus võib viia su kõrgema mina lõpmatu tarkuse lainele.

Õigesti hingata tähendab õigesti elada. Leia päevas aega kaheks minutiks sügavalt hingamisele.

Hea ja elust toit on loodud päikese, õhu, mullapinna ja vee loodusliku koostoime tulemusena.

Loe korrapäraselt. Päevas kasvõi 30 lugemist teeb imet. Hiljem loed juba iseenesest rohkem. Aga ära loe üksõik mida. See peab olema ülimalt täisväärtuslik. Saa hea raamatuga üheks. Loe seda mitu korda.

Rikastav pole mitte see, mida sa raamatutest saad, vaid see, mida raamatud sinust välja toovad.

Kasuta oma teadmisi ja oskusi, või veed kaovad.

Tuhandemiiline rännak algab esimesest sammust.

Just kõige hõivatumatel inimestel jääb aega üle. Õige ajakasutus jätab aega tegeleda sulle meeldivate asjadega.

80% kõigist sinu saavutustest on kahehkümne protsendi sinu aega täitvate tegevuste tulemus. Vaid 20% sinu tegevustest on tõelised, jäävad tulemused. Need on olulise mõjuga tegevused.

Naer avab südame ja annab hingele leevendust.

Küsi endalt õhtul, milliseid häid tegevusi sa täna tegid.

Roose ulatavale käele jääb alati natuke lillelõhna.

Kõige tähtsam hetk on nüüd ja praegu. Õpi seda nautima täiel rinnal.

Õnn on teekond, mitte sihtpunkt.

 

Uuega harjumine võtab aega mitu nädalat. Jagan oma kodukontori nippe, mis muudavad päeva kordaläinuks ning tähenduslikuks. Ärka iga päev nagu tavalisel argipäeval. Peale hügieenitoiminguid võimle või tee õues üks pooletunnine tervisekõnd. Seejärel mõtiskle päevatoimingud läbi ning tänu kodukontorile saad töölesõidu aja arvelt teha parema hommikusöögi. Võta  enne arvuti avamist meelerahuminutid ning tee rahuliku muusika saatel peale hommikusööki näiteks hingamisharjutusi.

Soovitan teha keerulisemad tööülesanded enne. Brian Tracy järgi on tülikamate ülesannete ärategemine nagu konna söömine. Ta õpetab, et neela konn korraga alla ning siis võid selle unustada. Hea nipp asjade edasilükkamise ennetamiseks on see, et teed kohe ära need ülesanded, mis võtavad vähem kui kaks minutit. See kehtib kõikides eluvaldkondades. Loe lisa https://www.briantracy.com/blog/time-management/the-truth-about-frogs/

 

Isegi vilunud teadmustöötaja suudab korraga keskenduda ehk süvamõelda kuni 45 minutit. Seejärel tee puhkepaus. Loomulikult ei soovitata selleks sihitut veebisurfi. Parem tõuse püsti, liiguta end või vaata paar minutit paarikümne meetri kaugusele. Tüdimuse tekkimise ennetamiseks ära tegele pool päeva järjest ühe ja sama ülesandega – rikasta tööpäeva iga tunni tagant eri ülesannetega. Mõnele sobib eri tegevuste jaoks ümber lülitumiseks ka kohta vahetada, kasvõi tooli veidi nihutada.  Tegele korraga ühe asjaga, siis näitavad tulemused end kiiremini. Ühekorraga võib keskenduda ka 25 minutiks, nagu see on jõukohane põhikooli õpilasele.

Keskendumise ja heade harjumuste kujundamise käsiraamatud õpetavad, et peida kõik segajad ja halbade harjumuste päästikud. See tähendab, et vaigista ka digiseadmete viled-kellad. Kui ühelt veebilehelt teisele surfamine võib ajakava ohustada, mõtle hommikul läbi tänane interneti kasutamise plaan. Hoia töökoht ja selle ümbrus puhas. Pane käeulatusse oma parimad kirjutusvahendid ja märkmikud; vesi ja terviseampsud. Tead ju küll, et vesi annab kauemaks energiat kui kohv ja šokolaad.

Soovitan e-kirju esimest korda vaadata veidi enne lõunapausi, kuna need on ühed suuremad kontoriinimese ajaraiskajad. Tee süda kõvaks ning sorteeri ebavajalikud kirjad kohe prügikasti. Võta kodukontori päevadel kindlasti mitmekümne minutiline täisväärtuslik lõunapaus. Naudi lõunasööki aeglaselt kõikide meeltega. Tunneta selle eri maitsenüansse, lõhnu, tekstuuri, imetle värve. Kasuta ära pealelõunane päikeseküllane aeg ning mine enne järgmist kontorisessiooni parki või metsa energiat saama ning mõtteid korrastama. Las aeg peatub ja kogu maailm oodaku!

Treenitud aju suudab päevas pingsalt mõelda 5-6 tundi. Arvesta sellega ning juba seitsmes süvatöö või -õppe tund pole kaugeltki enam nii tõhus.  Tihti soovitatakse keerulisemad ja vastutusrikkamad ülesanded võtta ette päeva esimesel poolel. Tegelikult saavad ka õpilased olla koduses klassiruumis enda vastu ausad ning kui oled öökulli-tüüpi ehk aktiivne päeva teisel poolel, siis jäägu vanasõna “Varane linnuke leiab tera” lõokese-tüüpi inimestele. Usalda oma sisemist kella ja kuula seda. Kodukontoris on see enamasti võimalik.

Inimene ei peaks päevas üle kaheksa tunni töötama. Siis jääb mitu tundi pere, hobide, spordi ja muude elurõõmu allikate ning taastumise jaoks. Lemmikajaviitega tegeledes on võimalik saavutada eriline vooseisund – naudid tegevust nii, et ei märkagi aja kulgu. Loodan, et tunned seda ka tööülesannete tegemisel.

Võta kodukontori tööpäeva viimased paarkümmend minutit selleks, et panna kirja homse päeva paar suurimat ülesannet, eesmärki. Kirjuta ka enne magamaminemist jaapanlaste kombel kenasse pabermärkmikusse, kolm asja, mille eest oled tänasele päevale tänulik. See toob enne magamaminekud ajju positiivsed tunded.

Kodukontor on tore elustiil, kuid üksi töötamine on siiski psühholoogiline ohutegur. Kindlasti vaatame peale seda kevadet tööl käimist teise pilgu ja uute mõttemustritega.

 

Artikkel ilmus ajalehes Põhjarannik

https://pohjarannik.postimees.ee/6928069/kuidas-nautida-kodust-tookohta-voi-klassiruumi

Praegu on inimesed kodusemad ning tööle- ja tagasisõidu aja arvelt võiks tund aega päevas leida e-kursusel millegi uue õppimiseks. Kahjuks on juhendaja toeta e-kursuste poolelijätmine ja sealt väljalangevus väga kõrge. Väga palju oskusi saab õppida kodunt väljumata ning digikursus peaks olema kvaliteetne, õpikogukonna tunnet soodustav  e-tugi, mitte pelgalt videote ja PDF-failide ladu. Õppija vajab nii päris kui virtuaalses klassiruumis pidevat motiveerimist ja tunnustamist. E-kursuse roboti antud hinne ning trafaretne tagasiside ei ole personaalne. Kuidas saab juhendaja e-kursusel õppijate ning enda motivatsiooni hoida?

Kõigepealt peab koolitaja olema e-kursusel õppijatele nähtav. Ainult fotost ja nimest ei piisa. Miks mitte lisada ennast tutvustav lühivideo? Õppijad saavad hõlpsalt teha ka ennast tutvustava klipi ning edasi on juba lihtne teha videote põhjal e-kursusel sotsialiseerumise ülesandeid ning tekitada õpikogukond. Õppimine on sotsiaalne tegevus. koolitaja peaks oma virtuaalsesse klassiruumi iga päev sisse astuma, vastama õppijate küsimustele, tähelepanekutele ning tagasisidestama ülesanded võimalusel ühe tööpäeva jooksul.

Endast lugu pidav koolitaja soovib kasutada head erialakeelt. Sellegipoolest võiks e-kursuse juhendid olla sõnastatud lihtsamas keeles. Kui inimene ei saa veebilehe tekstist aru, kaotab ta kiiresti huvi ning viivitab ülesannete avamise ja lahendamisega. Soovitan kursuse alguses sõnastada õppematerjalid lihtsamalt. Õppijate motivatsioon on kõrgem esimesed 4-5 nädalalt, seetõttu on paljud e-kursused või õpiobjektid just sellise mahuga. Esimese õppimiskuu jooksul ei tohiks õppijal tekkida aukartust liiga keeruliste ja mahukate õppematerjalide ees.

Inimese motivatsioon on kõrgem, kui ülesanne on parasjagu keeruline, nõuab veidi pingutust ja mugavustsoonist väljatulemist. Ka e-kursusel õppides on võimalik saavutada seisund, kus töötatakse oma vaimsete võimete piiril ning kogetakse eneseteostuse tunnet.

E-kursuse kavandamisel tuleks tähelepanu pöörata lihtsamatele ja kõrgematele õpitasanditele. Igal kursusel saab õppijaid suunata praktiliselt, kriitiliselt, loovalt, meeskondlikult mõtlema. Need õppimistasandid on kajastatud ka Finki taksonoomias. Täiskasvanud õppija väärtustab kõrgemalt neid õppematerjale ja ülesandeid, mida saab igapäevaelus kohe kasutada.

Allikas: vaniercollege.com

Videoloengute, klippide, testide lugemisfailide põhjal tuleks teha ülesandeid, kus saab lisaks reflekteerimisele ka õpitu üle arutleda. Nii jääb Edgar Dale´i õppimiskoonuse järgi meelde kuni 70% õpitust. E-kursusel saab andekamaid õppijaid rakendada ka abiõpetajana. Teiste õpetamine on väga tõhus materjali selgekssaamine. Nii saavad tugevamad õppijad end kursusel teostada ning eduelamust kogeda.

Allikas: vaniercollege.com

Kriitiline mõtlemine, millegi uue loomine, teiste arendamine ongi kõrgema taseme oskused. Ka selliseid ülesandeid saab õppijatele pakkuda jõukohaselt. Mahukad ja raskemad ülesanded saab tükeldada paraja pikkusega õpiampsudeks. Iga sooritatud ülesanne viib lähemale eesmärgini – kursuse lõpule. Pealegi ei suudeta monitorilt või nutiseadmest pikki tekste tõhusalt lugeda. Ülesande juurde võib panna ka lahendamiseks kuluva aja või mahu (minutid, leheküljed).

Õppija tähelepanu on ergas umbes kümme minutit. Ka e-kursusel tuleks selle aja möödudes tegevust vahetada ning ülesandeid mitmekesistada. Miks mitte anda õppeülesannete vahele ka näpunäiteid tõhusks õppimiseks või ideid puhkepausideks. Iga 45 minuti pikkuste õpiampsude järel võib kursusel soovitada liikumisharjutuse, vee joomise, aknast välja vaatamise pausi, et saada vaheldust ja energiat.

 

E-kursusel annab robot kiire tagasiside. Õppija ootab õhinaga ka lektori arvamust ja hinnangut. Kas tunnustust on kunagi liiga palju? Kiitke õppijaid hea töö eest julgesti. See innustab õppijat virtuaalsesse õpikeskkonda sisenedes esimesena just teie kursuse ülesandeid tegema ning endast parima andma. E-õpe ning sealt saadud tagasiside ja tunnustus võib inimesele mitmeks päevaks õnnetunde anda. Näiteks kui tõstate mõnda õppijat nimeliselt esile või tsiteerite nende põnevamaid ideid. See toidab õppijate motivatsiooni ning tehakse ja õpitakse rohkem, kui kursuse miinimumnõuded ette näevad.

Oskuslikult planeeritud e-õpe on tõhus ning ka e-kursuse kaaslased võivad õppijat toetada sama palju kui päris koolituskaaslased ja juhendajas. Hästi planeeritud e-kursus toetab ja arendab ka virtuaalse meeskonnatöö oskust.

Selle aasta kevad tõendab, et digiõpe võib vahel olla ainus väljapääs. Teeme seda läbimõeldult ning naudime e-õpet ja virtuaalset õpetamist. Virtuaalses klassiruumis avastame  ju iga päev midagi uut. Kes teisi õpetab, ei tohiks kunagi ise õppimist lõpetada.