Veebi keeleõpe on tõhus ning täis avastamisrõõmu

Iga uus asi ning muudatus võtab veidi aega.  Veel kuu aega tagasi oli mul väga vähe veebinõustamise ja videotundide kogemusi. Oleme oma õppijatega teinud järelduse, et virtuaalses keeleklassis saab arendada peaaegu kõiki oskusi ning toetada enamikku Gardneri multiintelligentsuse teooria võimeid. Selle teooria järgi on kaheksa kriteeriumi, mille järgi tõendada intelligentsitüüpe. Varem peeti kõige tähtsamaks matemaatilis-loogilist ning ruumilise mõtlemise intelligentsust ning IQ-testides oli nende valdkondade ülesandeid rohkem.

 

Minu täiskasvanud õppijad ja üliõpilased nendivad, et digiõppes on mitmeid eeliseid – pole transpordikulu,  veebitunni saab kohandada vastavalt oma tempole, õpetaja aeglasem tempo, jututoa võimalus ning lihtsad juhendid toetavad õppimist. Lisaväärtuseks on motivatsioon arendada digioskusi ning hasart katsetada keskkondade eri funktsioone.  Mis sest, et tunni alguseks ei leiagi kohe, kuidas kogemata valitud jänesekõrvu eemaldada:) Ka kodune kohvipaus pakub mõnusa elamuse:)

Veebi keeleõppes tasub kasutada autentset mõõdukalt keerulist õppematerjali. See tekitab huvi ning näitab, kuidas täna õpitut saab päriselus kasutada. Õpimotivatsioon on kõrge siis, kui inimene peab veidi pingutama. Liiga lihtsa materjali puhul kaob tegutsemishuvi kiiresti. Õppematerjali valikul tuleb veebiõppes arvestada õppijate eelteadmiste ning digikirjaoskusega. Õnneks on pered kodus ning noored aitavad vanemaid tehnoloogiaküsimustes. Veebikursuse õppuril peab olema hea tehnika ning seetõttu olgu nii temal kui õpetajal alati olema varuks plaab “B”. Koolitajal peab muidugi varuplaan olema ka tavaõppes. Ka siis võib tehnika alt vedada.

 

 

Soovitan panna kõik vajalikud töövahendid enne koolitust lauale valmis ning peida ära kõik segajad. Õppija suudab ühele tegevusele keskenduda umbes veerand tundi. Veebikursusel võiks ülesandeid vahetada iga kümne minuti tagant. Mul on veebiõppeks 10+10+10 valem. Peale õppijate tervitamist tutvustan kohtumise kava, eesmärke ning vastan nende küsimustele. Seejärel jagame kodutöö kogemusi, arutame tekkinud küsimusi ning siis hakkame vaatama 3-4 minuti pikkust klippi või midagi lugema. Peale seda arutletakse õpitut väikestes gruppides, misjärel teeme kokkuvõtted ning suundume järgmiste ülesannete juurde. Kõikide tegevuste jaoks plaanin umbes kümme minutit. Veebikursusel arendame alati ka virtuaalset koostööoskust.

Võtan arvesse, et veebiõppes kulub igale tegevusele rohkem aega, kuna õppijatel on väga erinevad tehnilised võimalused. Veebi keeletunnis tuleb hääldada väga korrektselt ning kõnelda aeglasema tempoga. Tunni lõpus tasub rohkem aega võtta refleksioonile, eneseanalüüsile ning koos õppijatega tuletada meelde, mida täna õppisime. Õppijatelt tasub tagasisidet tihemini küsida. Tagasiside on ju meile nagu kingitus ning aitab veebikohtumisi põnevamaks teha.

Usun, et enamik veebiõppe- ja õpetamisega algust teinud inimesi kogeb, kuidas ta areneb mõne nädalaga ennastjuhtivaks õppijaks. Alguses on võib-olla aukartus, virtuaalses klassiruumis on nuppude vahel raske orienteeruda. Peale esimest tundi katsetame juba julgemalt, hakkame Zoomi ja teiste keskkondade lisafunktsioonidest aru saama ning kummutame kõik eelarvamused ning kivinenud hoiakud veebiõppe suhtes. Mina olen enda jaoks lükanud ümber arusaama, et kõike ei saa veebis õppida. Tuleme veebikursusele ju  samasuguste ootustega ja õhinaga nagu tavakoolitusele. Lektoril on hea tunne, kui saab teadmisi jagada, õppijatega kogemusi vahetada, luua toreda õpikogukonna ning täiendada kohtumiste järel oma materjale. Virtuaalne klassiruum ning raamatukogu vajab veidi harjumist, kohanemist, kuid enesekindluse saamisel ootame põnevusega järgmist kohtumist.