Kuidas (uusaasta)lubadusi päriselt ellu viia?

Fotod: Unsplash

2020. aasta on lehekülje pööramine uude kümnendisse ning umbes pooled inimestest andsid järjekordsed uusaastalubadused. Paraku jätkub nende elluviimiseks sihikindlust vaid kümmekonnal protsendil. See pole niimoodi pelgalt uusaastalubadustega – treenerid jagavad kogemusi spordisaalidest, kus paljude uute liikmete motivatsioon kaob esimese kuuga. Kui paljud meist on registreerunud mõnele e-kursusele ning üsna ruttu jätnud virtuaalses klassiruumis käimise pooleli? Umbes 80% uusaastalubadustest ehk väikestest unistustest jäetakse 4-5 nädala jooksul sinnapaika.

Miks antakse vahel emotsionaalseid uusaastalubadusi?

Tihti antakse aasta alguses lubadusi ja mõeldakse eesmärkidest emotsioonide ajel. Kas põhjus võib olla selles, et jõulude ajal oleme hedonistlikumad – hellitame end maitsva energiarikka toiduga, kulutame heldemalt raha, tarbime rohkem kui tavaliselt? Mõtle, kas viimati sõnastatud lubadus tugineb sinu sisemisele motivatsioonile – st ma tõesti tahan seda või oli soov ajendatud sellest, et nii on kombeks. Kui tunned, et ei taha, vaid peab, siis on tegemist välise motivatsiooniga. Eestlastel on ju vahva vanasõnagi sisemise motivatsiooni kohta “Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida”. Soovid sa päriselt sotsiaalmeedias surfamisest või maiustustest loobuda? Tegelikult pole ju ükski toit või veebileht iseenesest halb. Kehakaal ja enesetunne sõltuvad tarbimise kogusest ning harjumustest. Soovid sa päriselt kaalust alla võtta või lihtsalt vitaalsem olla ja rohkem õues värskes õhus viibida? “Miks” ja “kuidas” on igas eluvaldkonnas olulised küsimused. Võta harjumuseks kogu päeva jooksul mõtiskleda, mispärast ma seda hetkel teen; miks ma siin olen ja kuidas saaks teha paremini.

80/20-põhimõte kehtib ka eesmärkide elluviimisel

Ka eesmärkide ja unistuste elluviimisel kehtib 80/20 põhimõte – 80% sõltub sinust endast ning 20% väistest teguritest. Nii et “kui ma oleks … noorem, jõukam, tervem, parema haridusega; teen siis, kui … lapsed kasvavad suuremaks, kogun raha, tööd on vähem jne “-stiilis ettekäändes ei takista üldiselt soovide elluviimist. Vali päeva- ja nädalategevusi hoolikalt, kuna 80% tulemustest ja produktiivsusest sõltub 20% tõhusatest mõtestatud tegevustest.

Vana-aasta õhtul endamisi mõeldud  lubadus on püüd liikuda unistuse, eesmärgi poole, soov midagi saavutada. Mõtle oma selleks aastaks võetud eesmärgid juba sel nädalal uuesti üle. Kindlasti olete kuulnud inimestest, kes maksavad juhendajatele, mentoritele, koolitajatele suuri summasid, et arutleda koos, mis on õnn, edukus ning kuidas jõuda eesmärkidele lähemale. Tavaliselt soovitavad gurud unistada suurelt.  Kas parem on võtta korraga üks suur või  mitu eesmärki?  Olen kindel, et lugeja tuleb oma aasta eesmärkide sõnastamise ja verstapostideni jõudmisega ka ise edukalt toime.

Kas võtta korraga käsile üks või mitu elukvaliteeti parandamise eesmärki?

Kogemused näitavad, et tavaliselt viib üks hea harjumus iseenesest teiseni. Näiteks kui hakkame iga päev kasvõi veerand tundi rohkem värskes õhus liikuma, siis valime meelsasti tervislikuma toidu, joome rohkem vett, teeme istuva töö puhul iga tund seitsmeminutilisi liikumis- ja silmade puhkamise pause. Võib kasutada ka sellist taktikat, et võtta iga nädal ette uus tervislik harjumus. Mõtiskle, millises eluvaldkonnas tuleks muutused esmalt ette võtta – tervishoid, loovuse arendamine, abikaasaks ja lapsevanemaks olemine, elukestev õpe, tööelu, sissetuleku tõstmine.

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Digiajastu inimesed on harjunud, et kõik on ühe hiirekliki kaugusel ning tulemust ja tagasisidet näeb kohe. Unistuste täideviimine nõuab tihti parasjagu kannatlikkust ning  tuleb leida innustust, et esimesel kuul mitte alla anda. Ka Rooma linna ei ehitatud  ühe päevaga ning tasa sõuad, kaugele jõuad. Ole uue harjumuse või tegevuse juurutamisel eriti kindlameelne esimeste nädalatel. Millegi uue tegema õppimiseks ja selle kinnistamiseks peab ka koolilaps õpitut vähemalt seitse korda läbi harjutama. Uue tegutsemisviisiga harjumine võtab aega umbes 21 päeva. Kui oled kolm nädalat järjekindlalt eesmärgi poole liikunud, peaks teistmoodi elustiil juba tore harjumus olema. Nii et ole valmis toredaks pikemaks jõukohaseks maratoniks, mitte sprindiks.

Iga päev tund aega lugemist = aastas 50 raamatut

Iga pikk teekond algab esimesest sammust. Mõned allikad soovitavad esimestel päevadel tegeleda uue harjumustega kasvõi kaks minutit päevas ning iga päev lisada minuteid juurde. Mõnele sobib esialgu proovida midagi uut 15 minutit, siis teha viieminutiline paus ning harjutada veel veerand tundi. Kui ärkad hommikuti pool tundi varem üles, et lugeda midagi harivat, siis jõuad aastaga läbi lugeda 25 raamatut. Vanad eestlased ütlesid, et varane linnuke leiab alati tera. Meie vanavanemad olid põllupidajad ning pidid seetõttu vara ärkama. Kui oled õhtuse eluviisiga, siis tegele lemmiktegevuste ja eesmärkidega rahumeeli õhtul. Unistuste elluviimisel ei ole kellaaeg üldjuhul oluline. Tähtis on planeerida ja leida iga päev aega eesmärgi poole liikumiseks. Soovitan järgmise päeva kava läbi mõelda juba eelmisel õhtul või kirjutada pool tundi enne tööpäeva lõppu valmis.

 

Mõtelda ja kirjutada on mõnus

Eesmärkide püstitamise ja sõnastamise SMART-mudelist on palju kirjutatud. Nii et võtke lemmikpastakas, leidke kena märkmik ning pange positiivselt sõnastatud, konkreetsed, mõõdetavad, realistlikud, saavutatavad eesmärgid kirja. Vanakooli töövahendid pole digividinatest sugugi halvemad. Moodne nutirakendust ei innusta inimest sugugi tõhusamalt.

Näiteks “surfan vähem veebis” on liiga üldsõnaline ega ole mõõdetav. Tore, kui eesmärk on sõnastatud pigem positiivselt ja jaatavalt. Näiteks: “Loen veebiuudiseid päevas 15 minutit”. Siinkohal soovitus, et ära alusta päeva veebisurfi, uudiste ega e-kirjade lugemisega. Positiivselt sõnastatud mõõdetav ja realistlik eesmärk on näiteks “Läbin kevadisel rahvaspordiüritusel seitsme kilomeetri pikkuse kepikõnni distantsi”. Lisanäiteks tooksin “Korrastan iga tööpäeva viimasel tunnil kümme minutit töölauda, sahtleid, digivahendeid”. Järelikult pole eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel rutiin ega distsipliin sugugi negatiivse tähendusvarjundiga sõnad. Viimase lubaduse ja eesmärgi boonuseks on töökohal keskendumisvõime paranemine. Kui lauapinnast on üle poole paberite jms kaetud, on see stressis. Korras töökoht ning kvaliteetsed töövahendid soosivad vaimsete võimete piiril süvamõtlemist, mis annab inimestele õnnetunde. Mäletate ju Hando Runneli luuletust “Mõtelda on mõnus”.

 

Valik tehnikaid eesmärkide sõnastamiseks

Mida teha siis, kui üles kirjutatud eesmärk näib peaaegu kättesaamatu? Käsiraamatud õpetavad nii, et pigem valitsegu meid unistused kui endas kahtlemine. Tükelda sel juhul oma selle aasta suur eesmärk julgesti vahe-eesmärkideks. Pane kirja olulised verstapostid. Eelpool oli juttu, et mõtle iga vahe-eesmärgi juures, miks sa selle püstitasid ning kuidas selleni jõuad. Võta mõtisklemiseks aega ning paku iga vahe-eesmärgi juurde kasvõi kümmekond viisi, kuidas sinna jõuda. Esialgu pole ükski idee totter ega naiivne, justnagu ajurünnaku puhul. Võid teha ka hoopistükkis negatiivse ajurünnaku. Proovi sõnastada, milline on elu, kui sa ei hakka eesmärgi poole liikuma, mis siis pidurdub või nautimata jääb.

Võib mängida mõttega kui …, siis … . Näiteks kui ei surfa spordiuudiste portaalis, siis loen erialartikleid; kui ärkan pool tundi varem, siis saan päev alustada tervisespordiga. Või meeldib teile rohkem sõna asemel – teen küberlogelemise asemel kükke ja harjutusi silmadele; joon kohvi asemel pigem vett.

Eesmärgi võib sõnastada ka nii, et oleks ära märgitud päev, aeg ja koht. Näiteks: käin esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell kuus basseinis, eksootiliste toitude kursusel jm. Kui eesmärk on konkreetselt sõnastatud, siis viiakse see kaks korda tõenäolisemalt ellu kui hajus lihtsakoeline soov.

Eesmärkide sõnastamisega saab arendada ka loovust

Ligi 80% inimestest on visuaalid, st neile jääb paremini see, mis on nähtavaks tehtud, piltide, jooniste, graafikaga kujutatud. Küllap olete märganud laste õpikutes ning kasvõi selles ajakirjas suuri fotosid, pilte, jooniseid. Need ju meeldivad meie silmale. Eesmärgid võib püstitada hoopis joonistades või kollaaži, meeleolutahvlina. Kujuta ette, milline on sinu elu, kui täidad eesmärgi. Hoia seda pilti alles. Selle aasta eesmärgi(d) võib koos vahe-eesmärkidega kirjutada suurele paberile, tahvlikesele ning hoida soovi korral kogu aeg nähtaval.

Usun, et blogi lugeja võib 2020. aastaks julgelt püstitada kolm parajalt ambitsioonikat eesmärki. Milline on piisavalt motiveeriv eesmärk? Kujuta ette, et oled algaja kõrgushüppaja. Liiga kõrge latt tekitab aukartust ning on juba eos ebarealistlik. Liiga madalale seatud latt ei sunni pingutama. Nii on ka eesmärkidega, tööülesannetega. Kui see on liiga lihtsalt teostatav, kaob huvi kiiresti. Seega sõnasta enda jaoks kättesaamatuna näiv unistus ning lisa sinna 10% juurde. Siis on parasjagu motiveeriv. Mida teha siis, kui oled nii agar ning saavutad jaanipäevaks püstitatud eesmärgi jüripäevaks või volbripäevaks? Siis mõtle julgelt unistus suuremaks ning püüdle selle poole.

Heal tööl käib kasu kannul

Tegutsemisel on oluline ka tagasiside ja teadmine, kuidas mul läheb. Seetõttu peabki hästi sõnastatud eesmärk olema mõõdetav. Jälgi oma edusamme regulaarselt ning pane kilomeetrid, tunnid, kilod vm ausalt kirja. Tee iga kuu eesmärkide täitmise audit. Analüüsi, mis läks hästi ja kuidas saaks veelgi paremini. Ole esialgu valmis ka tagasilöökideks ja ebaõnnestumiseks. Eksimine ja vead on ju millegi uue õppimise osa. Oleme ju näinud lapsi, kes õpivad kõndima – nad kukuvad palju, kuid leiavad motivatsiooni iga päev pikema teekonna ette võtta. Ka Edison katsetas väidetavalt enne 9999 korda, kuidas ei saa hõõglampi tööle ning kümne tuhandes katse õnnestus. Nii et ole oma selle aasta eesmärkide elluviimisel sama sihikindel kui esimesi samme tegev laps või asjaarmastajast leiutaja.

Mis sest, et eestlastel on enda kiitmise kohta sarkastilised ütlemised, et oma kiitus haiseb või kes koera saba ikka kergitab kui tema ise. Kui oled esimese kuu tubli olnud ja esimese verstapostini jõudnud, tee endale pai ning tore väike kingitus. Seejärel liigu järgmise sammu poole. Võid oma liikumist ka visuaalselt ajateljel kujutada, kirjutades nädala- või kuueesmärgid ning tegevuskava.

Olen kindel, et sisemise motivatsiooni ajel positiivselt sõnastatud eesmärkide poole liikumine teeb su päevad vaheldusrikkamaks, õpetab tõhusamalt aega planeerima, kaotab harjumuse asju pooleli jätta ning annab indu mõnusaks pingutuseks ning õnnetunde saamiseks. Kogeme ju iga päev, et suurimat rahulolu tunneme takistuste ületamisest ning uute sihtideni jõudmisest.

Foto: Unsplash

Artikkel ilmus ajakirjas Director, veebruar 2020

https://director.ee/2020/01/29/kuidas-uusaastalubadusi-pariselt-ellu-viia/