Kuidas hoida motivatsiooni e-õppes?

girl wearing grey long-sleeved shirt using MacBook Pro on brown wooden table

Millal te viimati püüdsite midagi iseseisvalt e-õppes selgeks saada? Kui uue asja õppimiseks piisab lühikese õppevideo vaatamisest, siis ei ole püsivuse hoidmine ja lõpuleviimine tavaliselt probleemiks. Mina katsetasin sellisel viisil õppimist eelmisel nädalal. Lühike ja selge videoklipp juhendas, kuidas printer peale tahmakasseti vahetust uuesti töökorda häälestada.

Meil on kogu maailma tarkus 2008. aastast alati kaasas, enne seda tuli arvuti juurde minna või see avada ning sai hakata uurima hoolikalt valitud või esimesena ettetulevaid allikaid. 2008. aasta on e-õppele ligipääsu suhtes oluline sellepärast, et siis muutus nutitelefon taskukohasemaks ning ka eestikeelne e-õpe hakkas jõudsalt arenema. Maailma suurim e-õppe keskkond on Coursera.

Courseras on võimalik valida mitmekümne kraadiõppe vahe ning saada teaduskraad koduses õppeklassis. Seal on kokku üle 4000 kursuse ning kindlasti leiad meie koolitusasutustest häid tasuta e-õppe materjale. Nii et uus oskus või lausa eriala võib tõepoolest olla tegusate mõtestatud hiireklikkide kaugusel.

E-õppe valikuvõimalused on suured. Miks on aga nii, et e-kursusel on iseseisvalt õppida keeruline? Kursusele registreerunutest lõpetab ettenähtud ajal õpingud alla 10% alustajatest. Õppijate väljalangevus on kõrge ka tavaõppes, kus meid peaks toetama nii rühmakaaslased kui õpetajad. Valige e-kursust hoolikalt. Uurige, kas juhendaja käib oma virtuaalses klassiruumis iga päev ning saate küsimustele vastuse ööpäeva jooksul. Küsige juhendajalt kindlasti nõu, kui mõni ülesanne on arusaamatu, ärge jätke õpinguid seetõttu katki. Kui küsid, oled hetkeks abivajaja; kui ei küsi, siis jäädki abita. Andke julgesti ka kursuse loojatele juba kursuse alguses või keskel tagasisidet, kuidas keskkonda õppijasõbralikumaks teha.

Inimesed õpivad eri viisil. Olete ju kuulnud, et kolmveerand meist on nägemismäluga. Sellegipoolest peaks heal hästi läbimõeldud e-kursusel olema mitmekesised õppematerjalid, mis arendavad eri pädevusi, näiteks kirjutamisvilumust, kriitilist mõtlemist, rühmatööoskust, digikirjaoskust, paindlikkust jm. Jälgi, kas e-kursus toetab 21. sajandi 4 C-d ehk võtmeoskusi: communication, collaboration, critical thinking, creativity. Olge e-kursuse valikul sama nõudlikud kui tavaõppes – iga seal kulutatud minut peab olema kasulikult veedetud.

 

Kujutiste tulemus päringule skills 4C

Allikas: Coursera

 

Kindlasti tasub enda jaoks selgeks mõelda, kas olete õppimiseks sisemiselt motiveeritud, st tahan, mitte pean. Hoiak võib kursuse jooksul ka muutuda. Kui süvened teemasse ja pühendud õppimisele, siis võib esialgne väline motivatsioon muutuda sisemiseks ning saad tänu iseseisvale lisaõppele rohkemgi, kui kursuse eesmärgid ja teemakirjeldused lubasid. Kui kursus ei vasta ootustele või pole õppimine eesmärgistatud, siis võib esialgne kõrge motivatsioon langeda.

Kui anname endale lubaduse, siis on motivatsioon tavaliselt kõrge 4-5 nädalat. Kuidas seda e-kursusel õppides kauem hoida? Püstitage endale õppeperioodiks eesmärgid ning vajadusel iganädalased vahe-eesmärgid. Kavandage igasse päeva aeg, kus te õpite segamatult e-kursusel. See tähendab seda, et nutiseadme viled-kellad ei ahvatle tähelepanu kõrvale. Hoidke ka töölaud puhas. Soovitan leida kodus õppimiseks kindel koht. Siis harjute, et selles paigas häälestub aju õppimisele. Mitte mingil juhul ei tohiks õppimiskohaks olla voodi.

woman smiling holding glass mug sitting beside table with MacBook

Plaanige oma päevas e-kursusel õppimise jaoks esialgu kasvõi 25 minutit segamatut rahulikku aega. Nädala lõpuks õppige korraga kuni 45 minutit. Siis tahab organism puhkust. Ja see vaheldus ei tohiks olla veebisurf. Tõuske parem püsti ja võimelge veidi. Jooge klaas vett ning hoidke puuvili ka läheduses. Soovitan käeulatuses hoida ka varupastakad, markerid, kleepsupaberid ning märkmiku.

Võtke teadmiseks, et ka professionaalne teadmustöötaja suudab tõhusalt töötada viis tundi päevas. Seega kaks 45-minutilist õpingutundi on täpselt paras hulk. Proovige e-õppe aega korraldada nii, et tegelete kursuseteemadega kindlatel kellaaegadel, näiteks kolm korda nädalas kell 19.00-20.00. See aeg sobib päevatööl käivatele inimestele. Kas märkasite, et peaaegi kõik need soovitused kehtivad igasuguse õppimise või enda arendamise korral – raamatute lugemine, joonistamine, tervisesport, teadveloleku harjutused. Kui olete huvitatud uue keele õppest, siis soovitan äppi Duolingo. Leidke iga päeb 15 minutit ja silmaring ei hüüa tulles.

 

Kuidas (uusaasta)lubadusi päriselt ellu viia?

Fotod: Unsplash

2020. aasta on lehekülje pööramine uude kümnendisse ning umbes pooled inimestest andsid järjekordsed uusaastalubadused. Paraku jätkub nende elluviimiseks sihikindlust vaid kümmekonnal protsendil. See pole niimoodi pelgalt uusaastalubadustega – treenerid jagavad kogemusi spordisaalidest, kus paljude uute liikmete motivatsioon kaob esimese kuuga. Kui paljud meist on registreerunud mõnele e-kursusele ning üsna ruttu jätnud virtuaalses klassiruumis käimise pooleli? Umbes 80% uusaastalubadustest ehk väikestest unistustest jäetakse 4-5 nädala jooksul sinnapaika.

Miks antakse vahel emotsionaalseid uusaastalubadusi?

Tihti antakse aasta alguses lubadusi ja mõeldakse eesmärkidest emotsioonide ajel. Kas põhjus võib olla selles, et jõulude ajal oleme hedonistlikumad – hellitame end maitsva energiarikka toiduga, kulutame heldemalt raha, tarbime rohkem kui tavaliselt? Mõtle, kas viimati sõnastatud lubadus tugineb sinu sisemisele motivatsioonile – st ma tõesti tahan seda või oli soov ajendatud sellest, et nii on kombeks. Kui tunned, et ei taha, vaid peab, siis on tegemist välise motivatsiooniga. Eestlastel on ju vahva vanasõnagi sisemise motivatsiooni kohta “Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida”. Soovid sa päriselt sotsiaalmeedias surfamisest või maiustustest loobuda? Tegelikult pole ju ükski toit või veebileht iseenesest halb. Kehakaal ja enesetunne sõltuvad tarbimise kogusest ning harjumustest. Soovid sa päriselt kaalust alla võtta või lihtsalt vitaalsem olla ja rohkem õues värskes õhus viibida? “Miks” ja “kuidas” on igas eluvaldkonnas olulised küsimused. Võta harjumuseks kogu päeva jooksul mõtiskleda, mispärast ma seda hetkel teen; miks ma siin olen ja kuidas saaks teha paremini.

80/20-põhimõte kehtib ka eesmärkide elluviimisel

Ka eesmärkide ja unistuste elluviimisel kehtib 80/20 põhimõte – 80% sõltub sinust endast ning 20% väistest teguritest. Nii et “kui ma oleks … noorem, jõukam, tervem, parema haridusega; teen siis, kui … lapsed kasvavad suuremaks, kogun raha, tööd on vähem jne “-stiilis ettekäändes ei takista üldiselt soovide elluviimist. Vali päeva- ja nädalategevusi hoolikalt, kuna 80% tulemustest ja produktiivsusest sõltub 20% tõhusatest mõtestatud tegevustest.

Vana-aasta õhtul endamisi mõeldud  lubadus on püüd liikuda unistuse, eesmärgi poole, soov midagi saavutada. Mõtle oma selleks aastaks võetud eesmärgid juba sel nädalal uuesti üle. Kindlasti olete kuulnud inimestest, kes maksavad juhendajatele, mentoritele, koolitajatele suuri summasid, et arutleda koos, mis on õnn, edukus ning kuidas jõuda eesmärkidele lähemale. Tavaliselt soovitavad gurud unistada suurelt.  Kas parem on võtta korraga üks suur või  mitu eesmärki?  Olen kindel, et lugeja tuleb oma aasta eesmärkide sõnastamise ja verstapostideni jõudmisega ka ise edukalt toime.

Kas võtta korraga käsile üks või mitu elukvaliteeti parandamise eesmärki?

Kogemused näitavad, et tavaliselt viib üks hea harjumus iseenesest teiseni. Näiteks kui hakkame iga päev kasvõi veerand tundi rohkem värskes õhus liikuma, siis valime meelsasti tervislikuma toidu, joome rohkem vett, teeme istuva töö puhul iga tund seitsmeminutilisi liikumis- ja silmade puhkamise pause. Võib kasutada ka sellist taktikat, et võtta iga nädal ette uus tervislik harjumus. Mõtiskle, millises eluvaldkonnas tuleks muutused esmalt ette võtta – tervishoid, loovuse arendamine, abikaasaks ja lapsevanemaks olemine, elukestev õpe, tööelu, sissetuleku tõstmine.

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Digiajastu inimesed on harjunud, et kõik on ühe hiirekliki kaugusel ning tulemust ja tagasisidet näeb kohe. Unistuste täideviimine nõuab tihti parasjagu kannatlikkust ning  tuleb leida innustust, et esimesel kuul mitte alla anda. Ka Rooma linna ei ehitatud  ühe päevaga ning tasa sõuad, kaugele jõuad. Ole uue harjumuse või tegevuse juurutamisel eriti kindlameelne esimeste nädalatel. Millegi uue tegema õppimiseks ja selle kinnistamiseks peab ka koolilaps õpitut vähemalt seitse korda läbi harjutama. Uue tegutsemisviisiga harjumine võtab aega umbes 21 päeva. Kui oled kolm nädalat järjekindlalt eesmärgi poole liikunud, peaks teistmoodi elustiil juba tore harjumus olema. Nii et ole valmis toredaks pikemaks jõukohaseks maratoniks, mitte sprindiks.

Iga päev tund aega lugemist = aastas 50 raamatut

Iga pikk teekond algab esimesest sammust. Mõned allikad soovitavad esimestel päevadel tegeleda uue harjumustega kasvõi kaks minutit päevas ning iga päev lisada minuteid juurde. Mõnele sobib esialgu proovida midagi uut 15 minutit, siis teha viieminutiline paus ning harjutada veel veerand tundi. Kui ärkad hommikuti pool tundi varem üles, et lugeda midagi harivat, siis jõuad aastaga läbi lugeda 25 raamatut. Vanad eestlased ütlesid, et varane linnuke leiab alati tera. Meie vanavanemad olid põllupidajad ning pidid seetõttu vara ärkama. Kui oled õhtuse eluviisiga, siis tegele lemmiktegevuste ja eesmärkidega rahumeeli õhtul. Unistuste elluviimisel ei ole kellaaeg üldjuhul oluline. Tähtis on planeerida ja leida iga päev aega eesmärgi poole liikumiseks. Soovitan järgmise päeva kava läbi mõelda juba eelmisel õhtul või kirjutada pool tundi enne tööpäeva lõppu valmis.

 

Mõtelda ja kirjutada on mõnus

Eesmärkide püstitamise ja sõnastamise SMART-mudelist on palju kirjutatud. Nii et võtke lemmikpastakas, leidke kena märkmik ning pange positiivselt sõnastatud, konkreetsed, mõõdetavad, realistlikud, saavutatavad eesmärgid kirja. Vanakooli töövahendid pole digividinatest sugugi halvemad. Moodne nutirakendust ei innusta inimest sugugi tõhusamalt.

Näiteks “surfan vähem veebis” on liiga üldsõnaline ega ole mõõdetav. Tore, kui eesmärk on sõnastatud pigem positiivselt ja jaatavalt. Näiteks: “Loen veebiuudiseid päevas 15 minutit”. Siinkohal soovitus, et ära alusta päeva veebisurfi, uudiste ega e-kirjade lugemisega. Positiivselt sõnastatud mõõdetav ja realistlik eesmärk on näiteks “Läbin kevadisel rahvaspordiüritusel seitsme kilomeetri pikkuse kepikõnni distantsi”. Lisanäiteks tooksin “Korrastan iga tööpäeva viimasel tunnil kümme minutit töölauda, sahtleid, digivahendeid”. Järelikult pole eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel rutiin ega distsipliin sugugi negatiivse tähendusvarjundiga sõnad. Viimase lubaduse ja eesmärgi boonuseks on töökohal keskendumisvõime paranemine. Kui lauapinnast on üle poole paberite jms kaetud, on see stressis. Korras töökoht ning kvaliteetsed töövahendid soosivad vaimsete võimete piiril süvamõtlemist, mis annab inimestele õnnetunde. Mäletate ju Hando Runneli luuletust “Mõtelda on mõnus”.

 

Valik tehnikaid eesmärkide sõnastamiseks

Mida teha siis, kui üles kirjutatud eesmärk näib peaaegu kättesaamatu? Käsiraamatud õpetavad nii, et pigem valitsegu meid unistused kui endas kahtlemine. Tükelda sel juhul oma selle aasta suur eesmärk julgesti vahe-eesmärkideks. Pane kirja olulised verstapostid. Eelpool oli juttu, et mõtle iga vahe-eesmärgi juures, miks sa selle püstitasid ning kuidas selleni jõuad. Võta mõtisklemiseks aega ning paku iga vahe-eesmärgi juurde kasvõi kümmekond viisi, kuidas sinna jõuda. Esialgu pole ükski idee totter ega naiivne, justnagu ajurünnaku puhul. Võid teha ka hoopistükkis negatiivse ajurünnaku. Proovi sõnastada, milline on elu, kui sa ei hakka eesmärgi poole liikuma, mis siis pidurdub või nautimata jääb.

Võib mängida mõttega kui …, siis … . Näiteks kui ei surfa spordiuudiste portaalis, siis loen erialartikleid; kui ärkan pool tundi varem, siis saan päev alustada tervisespordiga. Või meeldib teile rohkem sõna asemel – teen küberlogelemise asemel kükke ja harjutusi silmadele; joon kohvi asemel pigem vett.

Eesmärgi võib sõnastada ka nii, et oleks ära märgitud päev, aeg ja koht. Näiteks: käin esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell kuus basseinis, eksootiliste toitude kursusel jm. Kui eesmärk on konkreetselt sõnastatud, siis viiakse see kaks korda tõenäolisemalt ellu kui hajus lihtsakoeline soov.

Eesmärkide sõnastamisega saab arendada ka loovust

Ligi 80% inimestest on visuaalid, st neile jääb paremini see, mis on nähtavaks tehtud, piltide, jooniste, graafikaga kujutatud. Küllap olete märganud laste õpikutes ning kasvõi selles ajakirjas suuri fotosid, pilte, jooniseid. Need ju meeldivad meie silmale. Eesmärgid võib püstitada hoopis joonistades või kollaaži, meeleolutahvlina. Kujuta ette, milline on sinu elu, kui täidad eesmärgi. Hoia seda pilti alles. Selle aasta eesmärgi(d) võib koos vahe-eesmärkidega kirjutada suurele paberile, tahvlikesele ning hoida soovi korral kogu aeg nähtaval.

Usun, et blogi lugeja võib 2020. aastaks julgelt püstitada kolm parajalt ambitsioonikat eesmärki. Milline on piisavalt motiveeriv eesmärk? Kujuta ette, et oled algaja kõrgushüppaja. Liiga kõrge latt tekitab aukartust ning on juba eos ebarealistlik. Liiga madalale seatud latt ei sunni pingutama. Nii on ka eesmärkidega, tööülesannetega. Kui see on liiga lihtsalt teostatav, kaob huvi kiiresti. Seega sõnasta enda jaoks kättesaamatuna näiv unistus ning lisa sinna 10% juurde. Siis on parasjagu motiveeriv. Mida teha siis, kui oled nii agar ning saavutad jaanipäevaks püstitatud eesmärgi jüripäevaks või volbripäevaks? Siis mõtle julgelt unistus suuremaks ning püüdle selle poole.

Heal tööl käib kasu kannul

Tegutsemisel on oluline ka tagasiside ja teadmine, kuidas mul läheb. Seetõttu peabki hästi sõnastatud eesmärk olema mõõdetav. Jälgi oma edusamme regulaarselt ning pane kilomeetrid, tunnid, kilod vm ausalt kirja. Tee iga kuu eesmärkide täitmise audit. Analüüsi, mis läks hästi ja kuidas saaks veelgi paremini. Ole esialgu valmis ka tagasilöökideks ja ebaõnnestumiseks. Eksimine ja vead on ju millegi uue õppimise osa. Oleme ju näinud lapsi, kes õpivad kõndima – nad kukuvad palju, kuid leiavad motivatsiooni iga päev pikema teekonna ette võtta. Ka Edison katsetas väidetavalt enne 9999 korda, kuidas ei saa hõõglampi tööle ning kümne tuhandes katse õnnestus. Nii et ole oma selle aasta eesmärkide elluviimisel sama sihikindel kui esimesi samme tegev laps või asjaarmastajast leiutaja.

Mis sest, et eestlastel on enda kiitmise kohta sarkastilised ütlemised, et oma kiitus haiseb või kes koera saba ikka kergitab kui tema ise. Kui oled esimese kuu tubli olnud ja esimese verstapostini jõudnud, tee endale pai ning tore väike kingitus. Seejärel liigu järgmise sammu poole. Võid oma liikumist ka visuaalselt ajateljel kujutada, kirjutades nädala- või kuueesmärgid ning tegevuskava.

Olen kindel, et sisemise motivatsiooni ajel positiivselt sõnastatud eesmärkide poole liikumine teeb su päevad vaheldusrikkamaks, õpetab tõhusamalt aega planeerima, kaotab harjumuse asju pooleli jätta ning annab indu mõnusaks pingutuseks ning õnnetunde saamiseks. Kogeme ju iga päev, et suurimat rahulolu tunneme takistuste ületamisest ning uute sihtideni jõudmisest.

Foto: Unsplash

Artikkel ilmus ajakirjas Director, veebruar 2020

https://director.ee/2020/01/29/kuidas-uusaastalubadusi-pariselt-ellu-viia/

 

Keskendunult sõuad, kaugele jõuad

Foto: Unsplash

Kas kontoritöötajate produktiivsus langeks ja paljud tööd jääks õigel ajal tegemata, kui tööpäev oleks paar tundi lühem ja töönädal nelja päeva pikkune? Millele kulub üsna suur osa kontoriinimeste väärtuslikust päevasest aktiivsest ajast? Kui kiiresti on sissekujunenud harjumusi võimalik muuta?

Teadmustöötajaid ning kontoriinimesi on paljudes riikides uuritud. Kas digitaliseerimine on kaasa toonud selle, et inimesed saavad teha enda jaoks põnevaid ülesandeid ning õppida tööl iga päev midagi uut? Aju heas vormis hoidmiseks tuleks talle iga päev anda paar tundi mõõduka raskusastmega ülesandeid. Parasjagu keeruline ülesanne on selline, mille lahendamine tekitab veidike aukartust. Siis muuda see veel 10% raskemaks, ja peaksidki olema parasjagu motiveeritud ning põnevil.  See soovitus kehtib ka vaba aja tegevuste jaoks püstitatud eesmärkide puhul. Kui viid ambitsioonikamalt eesmärgistatud tegevuse ellu, siis tunned eneseuhkust ja võidurõõmu. Kas töö- ja isiklik elu pakub iga päev selliseid hetki? Kui pingutad oma mentaalset musklit iga päev, siis saad oma valdkonna tippspetsialistiks ning sinu arvamusega harjutakse arvestama.

Millele kulub paljude tööl käivate inimeste aeg?

Inimesed lasevad end digiseadmete viledest-kelladest iga mõne minuti tagant häirida. Ette võetud tööülesandeid  katkestatakse iga 11. minuti järel, vaadates sotsiaalvõrgu teateid, kiirreageerides e-kirjadele, veebis surfates, jutuka kolleegiga viisakas olles. Mõnede andmete järgi katkestatakse tööülesandeid  isegi kolme minuti tagant. Sellistel juhtudel ei saa tööõnnest kindlasti juttu olla. Igaüks võib end kõrvalt jälgida ja mõõta aega, mitu minutit kulutate Messengeri helinale reageerides, sõnumit vaadates või mõeldes sellele, kes mida saatis. Pidev katkestamine mõjub keskendumisele ääemiselt halvasti ning kui pidevalt niiviisi töötada, siis võib keskendumis- ja süvatöö oskus vaikselt kaduda. Tänu tehisintellektile jäävad inimestele juba sel kümnendile enamjaolt häid teadmisi ja süvenemist eeldavad töökohad. Ärgem kaotagem süvatöö harjumusi ega oskusi.

Foto: Unsplash

Kas teie e-kirjade suhtes kehtib ka 80/20-põhimõte – umbes 20% kirjadest on sellised, mille hoolikalt läbi lugemine ja põhjalikult vastamine on oluline? Mitte eriti sisukate e-kirjade lugemisele ja neile vastamine võtab tööajast tubli tunni. Mina kasutan sellist võtet, et ei vaata tööpäeva hommikul esimese asjana e-kirju ega uudiseid.

Sihitult ja planeerimatult veebis surfamisele kulub uuringute järgi tööpäeva jooksul vähemalt tunnike. Loodan, et olete harjunud tööpäeva viimase poole tunni jooksul oma järgmist päeva planeerima. Soovitan samamoodi teha ka vajalike ja soovitud veebilehtede külastamise plaan ning märkige ka aeg, mitu minutit sellelt lehelt vajalikku teavet otsida kavatsete. Harju endalt iga kontori ja ka vaba aja tegevuste juures küsima, miks ma seda praegu teen ning kuidas saaks tõhusamalt. Enamik e-kirju ega sotsiaalmeedia sõnumeid pole ju nii pakilised, et peaks kiirreageerima. Kui võimalik, siis vaata e-posti üks kord päevas. Kui teed seda enne lõunaaega, siis on kindel, et saad poole tunniga hakkama. Sa ei taha ju kaaslastel laua taga oodata lasta.

Kui eelpool mainitud harjumuse jõul tehtavad asjatud kontoritegevused kokku liita, siis kulutame kaheksatunnise tööpäeva jooksul asjatule ja pinnapealsele (küber)logelemisele tagasihoidlike arvutuste järgi kaks ja pool tundi. Parasjagu puhkeaega on igati omal kohal. Teadmustöötaja aju suudab võimete piiril järjest mõelda 45 minutit ning siis tuleb talle anda kümmekond minutit puhkust teistlaadi tegevustega, st mitte veebis surfates. Võtke esialgu süvatööks kasvõi 25 minutit ja siis puhake aju ning silmi seitse minutit. Selline taktika sobib ka kooliõpilasele süvamõtlemiseks. Kui kasutame tööpäevas iga minutit mõtestatult, siis naudime nädalat rohkem ning tegevused on tulemuslikumad.

Foto: Unsplash

 

Artikkel ilmus 22.01.2020 Äripäeva Personaliuudistes

Kas keskendumine ja süvamõtlemine võiks olla selle aasta haridustrend?

Foto: Unsplash

Minu tööelu jooksul on haridusellu tulnud mitmeid suundumusi: mõtteviis, et õppimine ei peaks olema ebamugav ega ülemäära keeruline; digiõppevahendite loomist on kohati üsna heldelt toetatud; vahepeal oli aktiivõpe nii kuum teema, et kolleegid isegi muigasid, kui neilt selle kohta uurisin; praegu ja tulevikus on väga oluline rühmatöö oskus. Haridusdokumentides ja muutunud õpikäsituses on nimetatud palju häid isikuomadusi ning muutmist vajavaid valdkondi.

Märkan, et liialt vähe pööratakse tähelepanu tavaõpilaste süvaõppe ja -mõtlemise arendamisele ning keskendumisoskuse tähtsusele. Kas peamegi leppima faktiga, et algklassilaps suudab keskenduda mõned sekundid?

Koolielus on viimane aeg paika panna vahvate mänguliste koostöiste ning süvamõtlemist arendavate õppemeetodite tasakaal. Haridusspetsialistid teavad, et digiajastu inimesed on väga halva keskendumisoskusega, kuid inimestele jäävad üsna pea pigem süvamõtlemist ning analüüsioskust eeldavad ametikohad. Rutiinse lihttöö saab enamasti usaldada robotitele ja tehisintellektile.

Kutsun üles (taas)avastama ning tundides rohkem kasutama pikaajalist keskendumist ning süvamõtlemist arendavaid ja kujundavaid õppimismeetodeid. Siis loob õppija ka kodutööde tegemiseks rahuliku, ilma segajateta õhkkonna. Nii harjuvad õppurid ise eesmärke seadma, digipaastuma ning tunnevad, et õigel ajal valmis pandud kvaliteetsete töövahendite ning tervislike vahepaladega on hea õppida.

Koolipäeva jooksul on mitu korda võimalik saavutada õppijatele jõukohane vooseisund, kus töötatakse oma vaimsete võimete piiril. Kooliõpilasele on vooseisundis töötamiseks ka paarkümmend minutit väga hea saavutus. Igas tunnis on võimalik planeerida aeg lihtsamate või keerulisemate teemade süvaanalüüsiks ning keskendudes õpitu kinnistamiseks.

Õppemeetodite ja ülesannete ideid on võimalik lisaks leida Bloomi, Finki või SOLO mõtlemistasandite ja õpiverbide taksonoomiast. Igas õppeaines saab teemasid visuaalselt kujutada – joonistamine ja kritseldamine soosivad keskendumist; kõrgema taseme oskused on ka analüüsimine, valikute põhjendamine, alternatiivsete lahenduste leidmine ning oma tööle hinnangu andmine vastavalt tunniks püstitatud eesmärkidele.

Õpetaja ei pea leppima tõsiasjaga, et õpilased on harjunud pinnapealselt tegutsema, vajavad pidevalt vaheldust ning aju ja silmad ootavad digiseadmest kogu aeg uut naudingut. Koolielus võiks olla mõtteviisiks Hando Runneli värsiread „mõtelda on mõnus“. Harjutame oma õpilased koolis süvitsi mõtlema, ehk väheneb niiviisi ka kodudes pinnapealne rööprähklemine.

Artikkel ilmus 6.12.2019 Õpetajate Lehes.